Hommikul võtsin kätte mõõdulindi ja nii huvi pärast tahtsin teada mis mu mõõdud näitavad. Möödunud on peaaegu 1 kuu ja peaks juba tulemusi ju olema.
Nagu ma siin varemgi öelnud olen, et seekord on kuidagi teisiti see värk. Eelmine kord olid tulemused kiirelt silmaga nähtavad ja ka ise tundsin neid tulemusi selgelt. Seekord ei tunne ma väga mingit muutust :( Ja sama näitas ka mõõdulint, vähemalt kõhu kohalt. Sama..... :(
Ma ei saa aru kuidas see saab loogiline olla. Teen palju erinevaid kõhulihaste harjutusi, toitumine on peaaegu korras, aga ikkagist see kõht ei vähene.
Aga pea püsti ja edasi...
Ma ei lase sellel ennast nüüd rajalt maha lüüa. Tuleb see tulemus mis tuleb, aga vähemalt olen ma midagi teinud.
Täpsemad mõõdud on vahekokkuvõttest panen ma siia 5. veebruar, sest siis saab mul treeningute ja toitumisega täpselt 1 kuu.

Ja nii kui ilmad soojaks läksid hakkasid ka patsillukad ringi möllama. Meil on see haiguselaine kodus täiesti koha. Loodan ainult, et mina jään sellest puutumata :P

kuna õues on nii lögane, siis jääb minu tänaseks kõndimiseks ainult 2.4km mis ma kõnnin kokku kui viin ja toon lapse lasteaiast. Aga see ei ole mul kogu tänane treening. Õhtul lippan rõõmsalt oma taipoksi.

Mind täna nii kummitab üks laul, see siin üleval :D

Aga lippangi siit seda edasi kuulama ja kui ma juba siiani mööda korterit ringi tantsinud olen selle saatel, siis võtan ette ühe kiire aeroobika kava ka juba :P


Olge mõnnad :P

Tänane hommik algas meil mõnusalt perekondliku trenniga. Enamasti käime me terve perega koos trennis laupäeva õhtuti, aga kuna mul härra sõitis nüüd Porvoosse Tai Poksi võistlustele, siis tegime treeningu hommikul ära.
Ma olen ikka nii hommikuse trenni inimene.
Tänane trenni lugu oli mul see:

Kuna lapsega trenni tehes väga löökidele ja tehnikale keskenduda ei saa, siis tegin täna palju just kõhulihaste harjutusi.
Alati kui Lola trennis kaasas on, siis on vaja ju ka temal poksikindad kätte panna, mis sest et need on peaaegu sama suured nagu ta ise, ja kindlasti on vaja just temal erinevaid jalalööke ja muid asju harjutada. Mainin siinkohal ära, et me oleme lapsele suutnud ilusti selgeks teha, et need löögid ja asjad kuuluvad tegemiseks ainult seal saalis, väljaspool trenni teisi niimoodi lüüa ei tohi.
Samuti on ta alati usin venituste kaasa tegija:

Oeh.... Ma olen väga uhke ja õnnelik, et mu laps tõesti vabatahtlikult nii naudib sporti.
Aga mida ma siis  täna täpsemalt tegin.
Oma treeningut alustasin ma soojendus jooksuga, kuhu sisse oli siis kombineeritud erinevad jalatõste jooksud, käte ringid, kere pöörded jne.
Sellele järgnes ühest saali otsast teise erinevate harjutuste tegemine. Näiteks tegime me täna sellist harjutust, et oled maas nagu hakkaksid kätekõverdust tegema ja siis kõnnid/liigud  madalas asendis edasi nagu ämblik või miski selline ämblikmees :) Ehk saate aru mida mõtlen.
siis joostes tagasi samasse kohta ja järgmiseks esialgu ühe jalaga ja siis teine ring teise jalaga ette ja küljele löögid järjest.
Siis hakkasin rõõmsalt üle keha venitusi tegema.  Järgmiseks panin kätte oma poksikindad ja hakkas pihta löökide harjutamine ja nende blokeerimine jne.
Aga kuna ma olen ikkagist veel koba algaja ;) , siis ei osanud ma korralikut jalaga lööki tõrjuda ja sain ette sääreluule sinika mis on niiiiiii valus.
Aga kuna laps tahtis ka nii väga neid lööke issiga harjutada, siis hakkasin mina tegema erinevaid kõhulihaste harjutusi.
vahepeal käisin peksin poksikotti, et oma lööke tugevamaks saada. Ja ma täna avastasin kui palju see poksikoti kiire peksmine mu kõhulihaseid treenis (Y) superlux.

Ma vaatan väga tihti telekast sellist saadet nagu " Ekstreemne kaalulangetamine". Seal on siis võetud keegi inimene programmi, kus ta aasta ajaga megalt alla võtab, aga seda kõike läbi raskete trennide ja range toitumise jälgimisega.
Mulle on alati sealt silma jäänud üks harjutus, mida nad teevad just siis, kui nad on veel oma teekonna alguses ja päris suured. Nimelt on maas kaks pikka köit ja siis nad hakkavad seda köit kahe käega .... hmm kuidas seda nüüd eesti keeles öelda.... nagu üles-alla loopima ehk.... No igastahes loodan, et saate aru mis mõtlen.
Meil on ka saalis need köied täitsa olemas ja täna ma neid seal siis loopisin. Ega väga palju korraga ei jaksanudki. Aga nüüd kavatsen ma selle köie loopimise igal korral kavasse võtta. Sellised köied siis nagu esimesel pildilnäha on. Ja alumisel pildil ma neid köisi taltsutan:

Nüüd aga panen Lola tuttu ja õhtul ootab meid ees juba tunnike uisuplatsil :)

Täna on nii ilus mõnus ja soe ilm.
Hommikul ärkasin ma peavaluga. Naersin juba abikaasale, et tema käis meestega saunaõhtul ja jõi natuke alkoholi ja minul pea valutab :D
Kuna ma peavaluga tugevat trenni teha ei saa, siis käisime mehe ja lapsega maja juures uisuplatsil uisutamas. Nii mõnus. Proovisin isegi piruette ja muud värki teha ja tuleb välja küll :P

Eile õhtul istusin ma youtubes ja otsisin omale midagi uut kava vahelduseks.
Ja ma leidsin eriliselt hea ja mõnusa kanali, kus on mega head videod. Õhtul on mul kavas siis need konkreetsed kavad:

Ma soovitan tegelikult proovida läbi kõik tema erinevad kavad, mis tal seal ette näidatud on. Ja ma garanteerin, et te saate väga suurepärase treeningu tehtud (Y)
Kunagi ma vaatasin ka tema videoid, aga tema enda youtube kanalilt. Siis ta tegi veel erinevaid aeroobseid treeningvideoid oma kodus, lihtsalt oma vabast tahtest ja ajast. Aga rõõm oli suur näha, et ta on edasi arenenud ja teeb nüüd korralikke videoid.

Egas muud, kui õhtul peale uut uisutamist tuleb need videod ette võtta ja ongi päev kirjas jälle :)

Tänane trenni ja päeva lugu:

Täna ma tundsin kuidas ma igatsen oma tantsutrenne....
Olen tantsimisega vahelduva eduga koguaeg tegelenud. Ma lihtsalt jumaldan tantsimist.
Kunagi noorena käisin ma Danceact tantsustuudios Funky trennis. Pääris sheff oli. Hiljem  käisin ma seal samas kohas tantsimas bailatinot. Ja siis hiljem olen ka kõhutantsu õppinud jne...
Eestis elades ma koguaeg vaatasin erinevaid Aafrika tantsu videoid.. No nii meeldis. Aga mitte kusagil seda eestis õppida ei saanud kahjuks :(

Siis mingi aastad tagasi hakkas üks neiu õpetama aafrika tantse Mystika tantsustuudios. Ilmselgelt olin ka kohe platsis.
Kõik oli äge, aga kuna ma sõitsin iga kord trenni 40km sinna ja 40km pärast koju, siis ka alati ootasin super head trenni. Enamasti olidki meie trennid super-ägedad. Aga siis hakkas tasapisi juhtuma sellist asja näiteks , et treener tuli kohale, kuulutas meile rõõmsalt, et tema täna trenni teha ei viitsi ja tantsige ise talle. Okei tehtud... Järgmine kord tegi ta jälle suht mõtetu trenni ja nii ma raske südamega otsustasingi sellest sõitmisest loobuda.

Siis kolisin ma Lahtisse ja otsisin erinevaid tantsustuudioid siit. Leidsin omale kaks sobivat. Esimene millega kohe liitusin oli Mueve tantsustuudio. Super koht, super treenerid ja kõik ongi super.
Seal esimese tsiilina valisin omale kohe dancehall/reggaeton. Jumaldaaaaaan absoluutselt!
Ükskord kui ma olin peale  oma trenni riietusruumis, kuulsin ma kogemata pealt, kuidas kaks naist rääkisin omavahel aafrika tantsu trennist.  Ega siis midagi, kohe koju ja google lahti. Ja leidsin..
On selline koht nagu Etnosaari. Seal õpetatakse aafrika seltskonnatantse, hõimutantse laivis trummide saatel, suahiili keelt, ja palju muud. Minu jaoks paradiis täielik. Olgu mainitud, et ma olen tulihingeline Aafrika hull.
Just see erinevate hõimude kultuur ja kombed ja kõik see on minu jaoks olnud alati väga huvitav ja huvi pakkuv teema.
Kõigepealt läksin ma siis sinna õppima neid seltskonna tantse. Käisin seal niikaua kuni ükskord tegi treener mulle ettepaneku, et ma võiksin minna ka hõimutantsudesse ja ühineda nende esinejate grupiga.
Ja ausaltöeldes on need hõimutantsu trennid ühed raskemad ja väsitavamad trennid kus ma käinud olen.
Ma olin siin , Lahtis, elanud vist kokku pool aastat, kui juba oli mul esimene esinemine teatris. Mina osalesin näidendis tantsijana erinevate hõimutantsudega.
Siin ma olen enne esinemist ja teisel pildil olen ma ees reas keskmine:

Siis tahtsin ma aina juurde ja Muevesse tuli lisaks tunniplaani ka Afrobeat. Haha ma olin oma esimesea Afrobeat´i tunnis nagu vana kobakäpp. Ulme kui raske see stiil on.
Ja siis läksin ma ka Mueves proovima Twerkingu tundi.  Need kaks stiili on suutnud mind panna tantsutrennis tundma nagu viimane kobakäpp, kes ei saa aru ei rütmist muusikas ega mitte millestki üldse, sest lihtsalt tants on ise nii raske ja sa lihtsalt ei oska seda. Ja ma võin käsi südamel öelda, et ma liigun muidu väga hästi ja tantsimine tuleb kuidagi loomulikult välja.
Kui tahate super mega head ja rasket trenni proovida siis palun, TWERKKIMA:

Miks ma kõigest sellest üldse rääkisin.... Sest mul on tulemas 24.01 kell 15.00-17.50 Twerkkaus ja Dancehall oldschool maraton. Ja kui ma veel peale seda päeva elus olen siis olen kõva mutt :P

No nii hea enesetunne on täna ...
Ma polnud juba ammu nüüdseks ju korralikult trenni saanud.. Ja kuna mul mees ütles, et ta vend oli mulle autot pakkunud kuniks mul auto remondis on, siis võtsin selle pakkumise vastu ja vedasin ennast hommikul kodust välja trenni.
Parim otsus ever!!
Homme on kindlasti jalad valusad aga pole hullu midagi :P
Ja muide mul oligi juba motivatsiooni kriis tulemas /peaaegu kohal, ja õnneks hommikul oli mul meilboxis kiri, et BeFit konkursis osalejate pildid on avaldatud..
Alguses vaatasin neid pilte ja mõtlesin, et no kamoon osad on juba niigi nii heas vormis ja mis siis mina siin veel sipsin. Aga mida edasi ma neid pilte vaatasin, seda rohkem motivatsiooni ma juurde sain.
No jah,  päris palju aega on nüüd kaotsi läinud plus need shokolaadid mis ikka vahepeal mulle kõhtu on rännanud jne.. Aga samas, kui ma nüüd veel ennast korralikult käsile võtan, siis usun ma, et saavutan siiski tulemuse, mille üle võin ma päris uhke olla.
Kuna tänane keharaskusega ja paari hantliga treening on tehtud, siis hiljem teen kodus veel korraliku venituse otsa. Homme  vean end ka ehk saali poole kui autot saan. 
Ja kui ei saa, siis teen miskit kodus youtubest.
Aga hetkel on enesetunne niivõrd hea ja kogu keha, hing ja pea on nii motivatsiooni täis, et jääb üle vaid loota selle kõige motivatsiooni püsimist konkursi lõpuni.
Ja nüüd sean oma sammud õue. Jalutan lapsele lasteaeda järgi ja siis ehk viin ta veel kelgutama ka :D

Täna ma tegin kodus trenni, aga eilne ja homne taipoks jäävad ära, samuti ei saanud ma sinna pühapäeval. Ja tundub, et ei saa kindlasti kogu see nädal ja ka vist järgmine nädal. :(
Auto viidi nüüd eile ära tehasegarantiisse, aga asendusautot ma ei saanud. No eks oleks saanud ka, aga pole ju võimalik küsida asendusautot, kui mitte keegi telefonidele ei vasta :@
Noo pole hullu. Püüan vähemalt oma kodused treeningud ära teha.
Ja toitumine sujub ka ilusti. Isegi kohupiim on vaikselt maitsema hakanud :)
Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada....
Minu eesmärgid ja enese premeerimine...
Kuna ma olen enda peas võtnud oma ideaalkaaluks miinimum 60kg, siis see on ka number milleni tahan mai kuus välja jõuda.
Panen omale sellised pisikesed vahe eesmärgid ka:
01.02 peaks minu kaalunumber olema 71kg (vähem võib ju alati olla)
Olen planeerinud kaalukaotust umbes -1kg nädalas.
01.03 peaks mulle siis kaalult vastu lehvitama 68kg
01.04 võiks see ideaalis olla 65kg
Ilmselgelt tuleb ette vahepeal kaaluseisakuid. Sa teed kõik kava järgi aga kaal lihtsalt seisab ja ei liigu mitte üheski suunas.
01.05 loodetavasti on see number 62kg
Ja kõige lõpuks 31.05 Soovin ma, et number kaalul on 60kg või paar kg vähem.

Kuidas ma ennast edasi motiveerin ja premeerin..
Näiteks luban ma, et kui mu kaalunumber on 65kg, ostan ma omale ilusa kleidi :)
Hetkel on mul väga vähe riideid (põhimõtteliselt ongi mul vist ühed teksapüksid, ühed dressipüksid, dressipluuse ja paar hilpu veel plus siis kodus kandmiseks pluusesid ja 2 paari dressipükse).
Mul abikaasa saab alati väga kurjaks, kui me jälle kuhugi minema hakkame ja ma siin kodus turtsun, et mul pole midagi selga panna. Igakord saan riielda, et miks ma ei osta omale uusi riideid siis.
Aga ma koguaeg peas mõtlen, et ma ei osta vahepealse suurusega riideid, võtan nii ja nii palju alla ja siis ostan. 
No jah, võtsin ju vahepeal alla ja kaalusin juba 68kg. Ostsin ka uued riided. Aga mis neist kasu on, kui jälle 74 kaalusin ja nendest ükski mulle enam selga ei mahu :(

Nii ... Ja siis kui ma mai alguses olen selles kaalus, mis ma siin omale eesmärgiks panin, siis ma lasen teha uuesti endale afropatsid.
Kunagi noorena olid mul need päris tihti. Küll tegin ise omale, küll tegin teistele, siis lasin teistel endale teha jne...
Neid on tegelikkuses väääga lihtne teha. Aga lihtsalt väga pikk protseduur.
Aga jaa... Neid ma tahan uuesti ja olen siin juba paar aastat endale seda eesmärki seadnud. Aga mida pole on patsid peas ja saavutatud eesmärk :)
Loodame, et siis seekord õnnestub.
Just täna suhtlesin ma ühe tuttavaga trenni asjus. Nimelt saime me tuttavaks eelmine kevad  "kaota 10" rühmas. No tema tegelikkuses polnud enam nii suur kui me teised, kuna ta oli juba pikalt oma pekid maha treeninud. Ja enne meie rühma treeningute lõppu siirduski tema meie grupist edasi ja tegeleb nüüd selle trenni värgiga kohe täitsa tõsiselt. Ja nagu aru olen saanud suundub ta ka juba edasi võistlustele. Kusjuures, ta keha on tõesti väga ilusti lihastes. Lausa kade olen :D
Aga täpsemalt leppisime me kokku, et nüüd 3-4 nädala möödudes, ehk on ilmad vähe paremad ja siis ta hakkab mind iga nädal mõned päevad õues treenima. No tegelikult teeme nagu koos trenni aga tema juhendab ja suunab mind plus annab ta mulle nõu toitumise osas.
Ma olen talle ausalt oma elu võlgu, kui ta suudabki mind mai lõpuks mu unistuste kaalunumbrini viia ja siis kanatab mind veel edasi, et mu keha ka ilusaks lihaseliseks vormida.

Ja viimane preemia mida ma endale (oma perele) teen, on see, kui sügisel olen ma ikka heas vormis ning pole end uuesti käest lasknud, siis ma lähen oma perega kuskile ilusasse kohta puhkama.
Ideaalis läheksin ma Ghanasse, Mehhikosse või Maldiividele.  Aga ka Itaalia sobiks, kuna mu abikaasa koguaeg on tahtnud sinna minna ning me pole veel oma pulmareisil käinud. See aasta suve lõpus saabki meil 5 aastat abielus oldud, ja mis oleks ilusam kink oma maailma parimale mehele, kui minna tema ühte unistuste sihtkohta ilusa naisega :D
Aga eks aeg näitab.....

Õues on nii mõnus, aint natukene võiks olla kraadid õues soojemad. Eile käisime suure seltskonnaga uisutamas õhtul kella 19-20 ajal. Eriti mõnus oli (Y).
Mul olid see nädalavahetus külalised eestist. Nimelt tuli mul õde oma lastega ja oma sõbranna ning tema lapsega meile nädalavahetuseks külla. Ja nii me siis käisime siin igalpool ringi, õhtul uisutamas jne. Täna kui külalised lahkusid, panime Lolaga omale õue riided selga ja läksime välja möllama. Seekord siiski kelguga. Meil on laste mänguväljakul tehtud selline äge treenimise nurgake vanematele. Ja nii siis mul laps kelgutas mu kõrval mäest alla oma nukuga ja mina  tegin erinevatel trenažööridel harjutusi. Mul on seal nendest kõige lemmikum air walkingu trenažöör. Ja hoolimata sellest, et õues oli -18 kraadi, hakkas mul vääga palav  :D
Täna õhtul ma kahjuks ei saa minna oma venituse trenni ega ka tai poksi, ja sama kehtib ka mu teisipäevase treeningu kohta :( ja võibolla ka esmaspäevase kohta. Nimelt otsustas meie auto eile, et tema nüüd kavatseb maha surra ja enam mitte töödata. So not cool
Nimelt elan ma linnast natsa eemal ja jala oleks mul vääääga pikk tee trenni minna. ma arvan, et umbes 8-10km, ja sellise külma ilmaga ei ole just väga tahtmist seda teed kell kaheksa õhtul kõndida, eriti veel lapsega. Seega vean ennast need päevad väljakule uisutama ja mänguväljakule trenažööridele. Saab natukesegi end liigutada.
Oleks vähe soojem ja poleks nii libe, siis saaks ju jalgrattaga minna, aga praegu kahjuks ei.
Loodan, et mul mees tahab esmaspäeval tai poksi trenni minna, siis saan temaga koos tema tööautoga minna.
Peale selle hakkab kusagile mu motivatsioon kaduma. Nimelt eelmine kord, kevadel, ma nägin tulemusi päris kiirelt ja ka tundsin neid. Nii riiete osas kui ka valutavate lihaste osalt. Kuid seekord on täpselt selline tunne, et seisan khapeal ja mu kehaga ei toimu mitte midagi.
Ei tunne, et riided jääks suuremaks... Ainuke asi mis on muutunud on kaalu nr, aga seda ka häästi natukene :(
Peale trenni on niiiii hea enesetunne, aga ei ole valutavaid lihaseid järgmine päev, vähemalt mitte nii nagu oli siis.
Konkursi võidu mõtted olen ma juba ammu peast pühkinud. Hmm.... Kõlab natukene nagu alla andmisena.
Eks meil kõigil on mingil hetkel motivatsiooni kriis, ning sellel hetkel on eriti tähtis sellest aru saada ning sellest kiiresti ka üle saada.
Ütleme siis nii, et ehk homme on parem päev.

Back on track.....
Vahepeal läks mul siin jälle toitumisega vähe nihu. Täpsemalt rändas mu kõhtu peotäitega shokolaadikomme. Õnneks sain eilsest taas rajale ja täna hommikul kaalule astudes valdas mind suuur rõõm. Võite vaid arvata kui hea tuju mul kogu päevaks on, kuna kaalunumber näitas 72,5kg  jehuuuuuu :D
Eile käisime Riinega ja Merruga uisutamas hallis. No minu musurull tahtis ka tegelikult väga väga tulla. Aga leidsime abikaasaga, et viin ta siiski lasteaeda, kuna siin maksab lasteaias käimine terve varanduse. Ja mitte keegi ei tasaarvelda puudutud päevi. Isegi vaheaegasid ei tasaarveldata :S Ajuvaba minu arvates. Aga arvasin, et saan Lolaga minna ka mõni teine päev niisama uisutama.
Õnneks sain ma talle ka välisjääle uisud ja  Netu laenas mulle oma uiske, seega saame minna Loolikuga õhtul maja juurde välisjääle.  Oeh, minu väike uisuprintsess....

Ja eile peale uisutamise käisin ma veel oma tai poksis. Natuke lahjem värk oli eile, sest kell 18 hakkas seal uute algkursuste info tund ja ilmselgelt venis see pikemaks ja meie trenn hilines aga lõppes ikka normaalsel ajal. Pole hullu. Täna ma juba varsti seangi siit sammud nüüd trenni ja õhtul kui Aurororal ( Lola, et segadus ei tekiks siis see on hüüdnimi) on uisukooli temppujumppa, lähen mina sinna kõrvale terviserajale. Muideks ma ei väsi kordamast kui imeliselt ilus koht see on kus ma elan ja kus ma treenimas õues saan käia.

Ilus.....  Seal üleval hüppemägede taga on terviserada. Erinevate km pikkustega ja erinevate raskustega. Mina olen siiani käinud alati 9,6km must rada ehk kõige raskem. Sellel rajal on siis mega suured mäkketõusud jne. Aga mõnus on (Y) Ja paremalpool all selles ruumis käib Aurora uisukooli trikivõimlemises.
Õhtuti on seal veel eriti ilus kui on õues pime ja ainult need hüppetornide ja staadioni suured projektorid põlevad (Y) Soovitan külastada Lahti linna, kui vähegi võimalik on. Peale hüppemägede on seal samas lähedal ka Baltimaade suurim laulev purskkaev. 
Aga jah...  ilusat päeva teile kõigile ja jätkuvalt edu ja õnnestumist ja jaksu kõigile BeFit konkursist osalejatele ;)

Tänane hommik algas mul suurte valudega. Kõigepealt andis endast märku kaua kadunud olnud haigus, gastriit. Õnneks sain sellest ruttu vabaks, kuna võtsin kiirelt oma rohud sisse. Aga alles jäi mega suur kõhuvalu. Ilmselgelt jääb minul tänane treening vahele.
Nii, aga nagu lubatud sai, räägin lähemalt oma treeningutest.
Igal esmaspäeval, kolmapäeval ja pühapäeval on mul tai poksi trenn. Üldiselt osalen nädalas kahes trennis. Teisipäev ja neljapäev on mul iseseisev treening hantlitega ja kõige muudega. Erinevate youtube kavadega jne.
Olen siin aina plaaninud juurde võtta ka iga hommikuse 10km kõnni, aga kuna ilmad on nii külmad, siis see on jäänud hetkel ootele. Aga niipea, kui ilmad vähe inimlikumaks muutuvad, kavatsen selle oma iga hommikuseks rutiiniks võtta.
Aga natuke täpsemalt rääkides, mis toimub mul tai poksi trennis. Kõigepealt on meil soojendus, mida peaaegu alati alustame jooksuga. Jookseme kuskil 10-15 min. Jooksuga vaheldumisi teeme erinevaid kerepöördeid, käte ringe jne. Vahel, kui on natuke kõvem trenn, siis on jooksuga vaheldumisi kätekõverdused ntx 10tk, siis kähku püsti ja edasi jooksma. Järgmise märguande peale on ntx 10 kükist püsti hüpet, siis jälle jooks. Järgmise märguande peale on kõhuli lamades seljalihaste harjutused. Jälle kiirelt püsti ja edasi jooks, siis märguande peale kõhulihased ja edasi jooks. Sellele järgneb siis põlvetõste jooks jne. Järgmiseks on selline kiire venitus üle keha, et kõik lihased saaksid lahti venitatud.  Kui soojendus on läbi(mis kestab tavaliselt umbes 30 min), siis võtame paarilised ja hakkame erinevaid tehnikaid ja võtteid harjutama. Üks hoiab erinevaid kaitsmeid käes ja teisel siis on kasutusel säärekaitsed ja poksikindad.  Teeme läbi erinevaid jalalööke, kätelööke. Löökide tõrjumise võtteid jne.
Siis kui üks on teinud umbes 30 min, toimub vahetus, ehk see kes enne hoidis kaitsmeid hakkab nüüd lööma. Muideks see kaitsmete ja löögipatjade hoidmine ei ole niisama lihtne kui tunduda võib. Kuna löögid on tugevad ja löögipadjad on päris rasked, siis peab ka selle osa tegemisel kasutama päris palju energiat.
Kui tehnika pool on läbi tehtud, siis sellele järgneb umbes 15 minutiline venitus. Ja voilaa, ongi treening lõppenud. Kes tahab, võib jääda saali veel edasi treenima.
Pühapäeviti on trennis ainult naised, ehk siis toimub Lady Thai. Ja kohe peale seda on järgmiseks trenniks syvävenyttely ehk siis eriti sügav venitus treening. See toimub rahuliku muusika saatel, ja kestab 60min.
Erinevates venitusasendites oleme me kuskil 3-4 min. Siis on jala/käe vahetus ja sama kordub teise poolega. Osad venitused on 4 min ja kes soovib võib peale seda jääda selili lamama rahulikult keha lõdvestades , ja kes soovib pikendab seda venitust minuti võrra.
Üldiselt ma väga naudin seda venituse trenni peale tai poksi trenni. Lihtsalt mõnus. Eriti hea oleks veel kohe peale seda minna ja istuda rahulikult saunas, aga kahjuks pean ma kiirustama koju, kuna siis on abikaasa kord trenni minna ja kell on siis juba  palju kui see venitus lõppeb.
Igastahes, ma tõsiselt soovitan kõigile selle treeninguga tutvuda, supermõnus on!!
Muud päevad nagu öeldud teen ma kodus erinevate youtube kavade järgi trenni. Samuti on mul abiks Muscle&Fitness Hers ajakirjad, kus on väga palju erinevaid nippe ja nõuandeid.
Minu kõige lemmikum lihasgrupp mida treenida on reied ja tuharad. Üleüldse meeldivad mulle keskmisest suurtemate lihastega jalad naistel. (Y)
Lisan siia ka pildi, et saaksite ettekujutuse miu ideaalkehast.

Oeh jah... Pikk tee mul minna veel sellise kehani. Aga lootus sureb viimasena, ja võtan selle oma 5a plaani. :D

Ja jõudiski kätte see päev kui ma nõrkesin. :( Ma teadsin, et varem või hiljem see juhtub. Samas, ma arvan, et ongi hea, et see juba ära juhtus, sest siit edasi on jälle hea rahuliku südame ja kindla meelega jätkata.
Nimelt eile kui olin oma lõunasöögiks valmistatud vürtsika supi ära söönud, saabus koju minu kallis abikaasa, käes ilus suur ja mega maitsev pizza. Alguses võitlesin oma peas, et ei söö üldse seda. No siis mõtlesin, et ok.. võtan ühe tüki. Sõin selle ühe tüki ära, kuid sellele järgnes ka teine tükk. Ja no lõpuks sõin ma veel ka kolmanda tüki. Ilmselgelt kohe peale nende tükkide sömist tekkisid mul maailma suurimad süümekad.
Siis mõtlesin, et okei, edasi jätkan ilusti ja söön jälle nii nagu mul kavas kirjas on. Aga siis kui oli jälle käes aeg oma oode süüa, polnud mul enam kõht tühi. Sõin ainult ühe pirni ja jätsin kohupiima söömata, siis mõni aeg hiljem sõin sooja toidu asemel ainult ühe valgubatooni. Ja peale treeningut jõin oma taastusjoogi ja jätsin söömata ka puuvilja. Koju jõudes hakkasin ma kohe mehele ja lapsele sööki valmistama. Laps oli tellinud juba mõned päevad ette, et tema tahab friikartuleid ja hamburgerit.  Viskasime friikad ahju ja hakkasin pihvi segu valmistama. Oma peas olin ma juba valmis mõelnud, et õhtust ma enam üldse ei söö, kuna kell oli siis juba 22.00 ja nagunii oli kohe käes ka magama mineku aeg.
Ja jällegi oli mu mõlemal õlal väike mehike, ühel ingel ja teisel kurat, ja ilmselgelt see paha pool võitis ja nii ma endale sisse ajasingi friikaid ja pihvi. Vähemalt nii palju olin normaalne, et ei söönud seda burxi saia ega kastet.
Hiljem kui abikaasaga sellest rääkisin (eks natuke ka enda rahustamiseks), siis jäin ma seekord arvamusele, et ma pautustan selle ühe korra ära ning siis jätkan korralikult sealt, kust pooleli jäin. Olen enda puhul aru saanud sellest, et kui ma keelan end kohe alguses liiga rangelt, siis läheb kogu mu projekt varem või hiljem (pigem varem) nagunii metsa, ning hakkan sööma igast sodi jälle. Aga kui ma luban vahel harva omale mõne sellise patustamise päeva, on mul palju kergem edasi jätkata ja püsida eesmärgi suunal.
Samuti sain ma eile aru, et ma küll osalen sellel konkursil, kuid ei ole veel vaimselt valmis ennast nii tugevalt sundima, et kogu seda võistlust võita. Kes teab, võibolla toimub see muutus mu peas juba peagi ja siiski olen arvestatav konkurent  teistele tublidele. Aga isegi kui ma seda konkursi peaauhinda ei võida, siis võitnud olen ma ikkagi. Olen saanud oma keha ja tervise paremasse seisukorda.
Lubasin küll viimases postituses, et täna räägin lähemalt oma treeningutest aga rääkisin hoopis oma tagasilangusest. Kuid  nüüd sain selle süütunde endast välja kirjutatud, ja jagan oma treeningu kavad ja kõik sellega seonduva teile oma järgmises postituses :)
Siit edasi soovin nüüd kõikidele teistele võistlejatele tugevat meelt!

Prrr... õues on ikka liiga külm. Ma olen nii pikalt juba talve oodanud. Ja aina rääkisin, et võiks juba külmemaks minna, et oleks ikka talv. Noh, sain mis tahtsin... Aga see ka ei sobi. See on ikka liiga külm. -30 on liig, mis liig.
Viisin lapse lasteaeda ja isegi auto on nii seest kui väljast jääs. Tavaliselt me kõnnime lasteaeda, sest sinna on ainult 600m. Aga täna läksime me sinna autoga, sest nii külm oli ja tahtsin kiirelt sinna ja kiirelt  tagasi saada. Jube...

Täna ma räägin natuke lähemalt ja täpsemalt oma toitumisest.
Kevadel, samal ajal kui ma osalesin BeFit konkursil, osalesin ma ka siin jõusaalis sellises projektis nagu "Kaota 10". Päris 10kg ma maha ei saanud, aga lähedale. Ja no ega ma siis ju toitumisest ka korralikult kinni ei pidanud. Tulemused olid head ja mina jäin rahule.
See oli selline grupp, kus meid oli 10 inimest ja siis iga esmaspäev ja kolmapäev olid meil personaaltreeneriga grupiga treeningud jõusaalis. Ja ma võin öelda, et need trennid olid julmad. Peale jalapäeva treeningut näiteks ei suutnud normalselt isegi riietusruumi kõndida, muust veel rääkimata.
Iga pühapäev saatsime me peatreenerile ( meid juhendas 2-3 treenerit saalis) oma kaalunumbri ja siis saime igaüks personaalselt  soovitusi ja ka noomitusi :) . Toitumiskava oli ka igaühele personaalselt koostatud. Karm oli see, et me pidime sööma iga päev suurtes kogustes maitsestamata kohupiima.
Ma ei ole muidu toiduga pirtsutaja, aga see kohupiim siin Soomes on midagi muud, kui Eestis. Ja iha kord kui ma seda sõin käis see mul suus ringi ja ajas sõna otseses mõttes öökima. Aaga alla ma ta veega loputasin. Õnneks sain lõpuks loa sinna juurde lisada suhkruvaba kisselli. See päästis kogu jutu :D
Nüüd seekord võtsin ma ette jälle selle sama toitumiskava, kuid pisikeste muudatustega. Seekord on mul kavasse lisatud ka natuke riisi, täistera makarone, kartulit või bataati.
Selline nägi välja näiteks minu eilne menüü:

Hommik:
30g kaerahelbeid
100g marju
200g kohupiima
10g sojaletsitiini
Tegin omale putru, panin marjad ja letsitiini peale ja kohupiima sõin siis vaheldumisi pudruga, sest tean, et niisama see mul alla läinud ei oleks.

Siis käisin trennis (jala ja seljapäev), peale treeningut jõin veega 30g taastusjooki (parim on neist chocobanana ) ja lisaks ühe õuna.

Lõuna:
200g külmutatud juurikaid (wok segu)
40g rasvata kodujuustu
100g veisehakkliha 10%
10g oliiviõli
Selle praadisin omale mõnusaks wokiroaks ja kui toit taldrikul valasin peale selle 10g õli. Praadimisel ei kasuta ma mingit rasvainet.

Oode:
1 skyr (proteiini kohupiim)
1 kiivi

Õhtusöök:
100g veisehakkliha 10%
30g rasvata kodujuustu
180g kartul
vabalt tomatit, kurki, lehtsalatit
10g oliiviõli
Keetsin omale kartulid, praadisin hakkliha ja tegin kodujuustust ja  tomatist-kurgist-jääsalatist omale sellise salati kõrvale.

Öö oode:
150g munavalge
1 terve muna
juurikaid
5g oliiviõli


Hommikul esimese asjana peale ärkamist joon ma 300ml vett. Siis natsa aega hiljem ma söön oma hommikusöögi.  Iga toidukorra vahel on mul 3h (maksimum 4h). Kui on trennipäev, siis enne treeningut söön ma 1,5-2h ja peale treeningut kohe joon taastusjoogi ja söön ühe õuna. Seejärel söön ma jälle 1,5-2h möödudes. Sellest järgmine toidukord läheb jälle selle 3h rütmis.
Päevas joon ma vett umbes 3L. Õnneks pole mulle vee joomine mingi probleem, kuna ma nagunii joon koguaeg palju vett ja üldiselt ega ma muud ei joogi väga. vahel tuleb ulme piima isu, siis joon ka piima. Muidu olen täiesti vee inimene.
Ahjaa.. ja toitumise juurde tarbin ma ka toidulisandeid / vitamiine.

 Nendel vitamiinidel on ainult 2 miinust. Nad on nii tugevad, et mul hakkab maos kõrvetama mingine aeg ja siis jääb järele. Ja teiseks on veel see, et nendest on uriin neoonkollane.

Kuigi täna on mul lebopäev, siis  üritan ikka midagi natuke teha. kui peale lõunat on õues vähe soojemaks läinud, siis lähen lapsega mäele kelgutama. Saan natuke värsket õhku ja ei istu tervet päeva niisama toas.
Aaga oma järgmises postituses räägin ma juba täpsemalt oma treeningutest. Kuidas, mida ja kui palju ma midagi teen.

Ja ongi käes minu teekonna kolmas päev.
Eile möödus mõnusalt. Ainuke miinus eilsele päevale oli ehk liigsed külmakraadid väljas. Täpsemalt -28.  Täna on samad kraadid ja ilmselgelt liiga külm.
Aga rääkides minu treenigutest ja toitumisest... Ma ei tea, mis imeline võim sellel konkursil minu üle on, aga nagu eelmisel korral suudan ma ka seekord oma kavast ilusti kinni pidada. Ma olen näiteks üritanud oma toitumist korda saada juba viimased 3 kuud. Tulutult kahjuks :( Ja nüüd olen kõik need päevad oma kavast kinni pidanud ilusti. Ei ole nii mööda minnes pannud suhu mitte ühtegi kommi ega shokolaadi.
Eilne trenn oli küll natukese lahjavõitu. Nimelt tavaliselt olen ma alati paaris oma sõbranna, Riinega. Eile kahjuks Riine trenni tulla ei saanud ja no olin siis oma mehe paariline. Järjekordselt suur viga. Ma olen juba korra olnud temaga paaris, ja eile sai selgeks, et ega ma tookord asjata ei öelnud, et enam ma oma mehega kunagi trennis paaris ei ole!!! No ilmselgelt on tema löögid sada tuhat korda tugevamad kui minu omad. Teiseks on ta minust kõvasti pikem  ja tema füüsiline vorm on suurepärane. Plus on tema tai poksi harrastanud päris palju kauem kui mina. Mina olen ikka algaja veel.  Kujutage nüüd ette kui kogenud väga heas vormis meesterahvas ikka jalalööke sulle kõhtu peab tegema. Hea, et ma teise saali otsa ei lennanud. Ja ta ei kasutanud isegi jõudu. Haha mis ma siin räägin, et see minujaoks lahja oli.. Vaene mees ei saanud vist mitte ühte higipiiska ka välja oma kehast :)
No pole hullu.... Lihtsalt, enam ei ole kohe ausalt ma tema paariline.
Täna kui ma peale oma treeningut autoga poodi sõitsin vaatas mulle vastu jälle see sama imeline vaade, kus päikese ümber oli vikerkarest ring ja päike peegeldus kahelt poolt endale vastu (panin siia ka sellest ükspäev pildi). Ma pole eluski  varem midagi nii ilusat näinud (seotud päikese ja vikerkaarega :) ).
Täna olid mul sihikule võetud jalad ja selg. Natuke raske oli peale trenni trepist kõndida, aga selles see võlu peitubki. Ma jumaldan seda tunnet peale treeningut, sest siis on süda rahul kuna trennist oli kasu!
Homme ma arvan, et teen omale lebopäeva, ehk siis treeningust vaba päeva.  Muideks ma olen juba aasta aega vähemalt otsinud siit poodidest kookosvett. Kunagi eestis ema juures olles ma ostsin omale poest COCO active kookosvett. (  soovitan tõesti kõigil proovida: http://www.cocoactive.eu/ )   Ja see oli suurepärane taastusjook peale treeningut!  Parim kookosvesi mida ma joonud siiani olen. Siin on küll poodides kookosvett, aga kõik on ära solgitud mingi muu mögaga mis sinna siis maitse jaoks juurde on lisatud. Küll on piimaga ja küll on sellest tehtud mingi energiajoogi taoline.. no see pole see.  Ühes öko poes sain tellimuse peale eelmine suvi kookosvett, aga no mina ei tea, see oli nii jubeda maitsega ja minema ta visatud saigi.
Järgmine kord eestit külastades, kindlalt ostan omale siia seda vett kaasa.
 Muideks ma olen täna enda üle vääga uhke. Ma pole siiani jaksanud mitte ühtegi korda lõuga tõmmata. Oleme mehega koos proovinud nii, et ma panen jala kummi sisse ja siis tema aitab mind kaasa ja tõstab mind. Tundub, et see harjutamine on vilja kandun, kuna täna jaksasin ma iseseisvalt teha 2 lõuatõmmet. Võite vaid ette kujutada mu rõõmu :)
Aga ma vist polegi veel rääkinud oma eesmärkidest.
Nr.1 eesmärk on põletada oma kehalt võimalikult palju rasva.
Nr.2Langetada oma kehakaal konkursi lõpuks 65kg-ni ja üleüldiselt umbes 55-60kg-ni.
Nr.3 lihasmassi kasvatamine.
Nr.4  Toitumine jätkuvalt ja lõplikult tervislikuks saada.
Nr.5 Säilitada saavutatud tulemused

Viimane tähendab justnimelt seda, et kui konkurss on lõppenud, siis ei jätka ma nagu eelmine kord, vaid jätkan treeningutega ja korraliku toitumisega.
Ilmselgelt läksin ma enda suhtes liiga enesekndlaks viimane kord ja nii need kilod mulle tagasi tulidki. Nagu näha on mul endaga veel palju tööd vaja teha. Ja seda mitte ainult füüsilises mõttes vaid eelkõige pean korda saama oma mõtted ja vastupidavuse vaimses mõttes. Sest lõppude-lõpuks algab kogu edu siiski peast!

Ja ongi käes minu teekonna algus.
Tänane treening on tehtud. Alustasin oma treenimist käte ja õlgade trenniga. Huh andis ikka tunda, et pole korralikult jõutreeningut pikka aega teinud. Aga tehtud ma ta sain.
Olen hakanud mõtlema just viimased päevad, et äkki ma peaksin omale soetama pulsikella või miskit selle taolist. Kuigi ma olen elektroonika alal suhteliselt võhik ja ei tea nendest asjadest mitte midagi. Samas, usun, et minusuguseid  on veel ja nad saavad ikka hakkama selle kasutamisega. Kui raske see ikka olla saab....
Toitumisega on ikka veel nagu ta on. Pean hakkama end ikka korralikult sundima. Kuidagi eriti raske on seekord vaimselt see algus. Just nimelt toitumise osas.
Ja veel üks raske samm on vaja ära teha. Pean saam lahti sellest terve päev diivanil istumisest. Aga õues on viimastel päevadel nii külm, et kohe üldse ei kutsu sinna. Kuigi ma olen täiega talve inimene ja naudin külmemat ilma ning lund. Kui juba oma tagumise otsa siit püsti saan ja nina õues on, siis pole enam hullu midagi. Just see välja minemise hetk on kuidagi raske.
Igal teisipäeval on mul laps lasteaiast kodus. Juba pikalt olen plaaninud oma peas, et nii, nüüd seekord lähen olen lapsega pikalt õues. Ja no ainult mõtteks see jäänud ongi.
Näha on, et muutuseid on senises elus pean ma tegema nüüd palju. Ma ei hakka lolliks minema, ning ei püüa muuta kõike asju päevapealt. Hakkan tasapisi end sundima igat asja järgemööda muutma. Trenniga on ilusti algust tehtus ja nüüd järgmiseks jääb üle toitumise harjumused paika saada ja siis ka rohkem väljas liikumine tuleb käsile võtta. Tänase õhtuse liikumise saan tehtud õhtul, kui lapse uisukooli viin. Siis samal ajal kui temal on tund, saan mina õues pargis jalutada.
Arvatavasti hakkan ma siia blogisse sissekandeid tegema üle päeva. Ma ei ole väga hea kirjutaja ja ka see blogi värk on mulle suhteliselt uus, siis ka sellega alustan vaikselt.
Ega siis muud, kui homseks trenniks vaim valmis panna ja menoksi :)
Ahjaa, täna nägin väga imelist vaatepilti väljas. Kahjuks olin autoroolis ning ei olnud võimalik kinni pidada autot, kuid ühelpool päikest oli nagu teine särav päike ja siis selle päikese ümber oli pilvede sees vikerkaar. Sain pildile kahjuks ainult ühepoole vikerkaare ( see vikerkaar oli nad suur ring ümber päikese, mis osaliselt oli pilvedes ja siis alumised otsad olid paista), kuid aimu ikka saab kui vägev see oli. Õues oli -18 kraadi ja korralikult sombune ilma ja ka lund sadas õrnalt. Kuid sellist vaatepilti ma enne näinud pole. Kahju, et ma paremat pilti kogu vaatest ei saanud, kuid siin on siis see poolik vaade:

Nii ja siiski õnnestus mul saada ka terve vaatega pilt :

Nonii.. Nagu lubatud sai eile, siis saatsin teele oma osalemise ankeedi.
Huh, raske saab see tee olema aga iga cm mis ma oma kehalt kaotada suuda, on kõike seda vaeva väärt.
Räägin siis natuke lähemalt endast.
Olen 30aastane. Elan Soomes, täpsemalt Lahtis. Mul on 3aastane tütar ja olen abielus.
Kaaluga olen maadelnud vist peaaegu terve elu. No kas just maadelnud... Kui oma  mehega tutvusin olin kena vormis tütarlaps, ja siis nagu paljud naised lasevad ennast käest ära, lasin ka mina.
4-5 aastat tagasi sain ma päris edukalt omal käel oma kaalu alandatud 70kg-ni. Ja see oli suur saavutus. Siis jäin rasedaks, ning peale seda olin laisk nagu lohe ja ei viitsinud end kätte võtta.
Kevadel osalesin ma samuti BeFit konkursil. Olin poole kohaga  laisk, ehk trenni tegin korralikult, aga sõin päris palju ikka oma suurimat vaenlast - ŠHOKOLAADI.  Suve alguseks oli minu kaal 68kg. Ma pole ausalt sellist numbrit oma kaalul näinud peaaegu 10 aastat. Siis läksin liiga enesekindlaks ära ja nüüdseks olen kosunud ja kaalun hetkel 74kg. Te võite vaid arvata kui vihane ma enda peale olen. Aga ikka on vaja magusat sisse ajada...
Trenni teha mulle meeldib. Olen samas koguaeg midagi teinud. Minu suurim vaenlane on just toitumine.
Kunagi hakkas mu abikaasa käima Muay Thai trennis (Tai poks). Ja tema järel liitusin selle sama harrastusega ka mina 2015 sügisel.  Olen nüüd sellel trennis käinud regulaarselt 2 korda nädalas. Ja jätkuvalt võin ma väita, et minu kaalu probleem seisneb just söömises.
Trenn on väga intensiivne ja kestab 90min. Selle konkursi jooksul kavatsen ma jätkata oma tai poksi treeningutega, kuid teen lisaks veel kodus erinevaid harjutusi ja kavasid. Youtube on ju neid täis. Ja samuti on mul ka üks väga super-suurepärane raamat abiks. Nimelt sain ma enne eelmise BeFit konkursi algust suure tõuke veel juurde, kui võitsin  Egle Eller-Nabi raamatu "101 rasvapõletuse trenni- ja dieedistrateegiat". Seega nippide leidmisega ei tohiks probleemi tekkida.

Siin siis on minu konkursi algmõõdud ja pildid:

 kaal on 74kg.
pikkus: 160cm
Vasak reis: 61,cm
parem reis: 62cm
vasak käsivars: 33cm
parem käsivars: 34,5cm
Talje: 98,5cm
rind: 104cm
puus: 99cm
pepu: 101cm


Ja nüüd jääb üle nii endale kui ka kaasvõistlejatele soovida ainult Edu!!

Ja alustangi jälle uuesti seda rasket teekonda.
Kevadel ma osalesin ka BeFit konkursil, ja sain päris hea tulemuse . Mul pole vist kunagi varem seljal näha olnud lihaseid, aga siis olid need kaunitarid juba ilusti sinna tekkinud ja ka nähtavad. Ka oma suurest rippuvast kõhust olin peaaegu lahti saanud. Tänaseks on kahjuks see tulemus täielikult ära nullitud ja olen tagasi seal, kus ka kevadel alustades olin. Kuna mul üldiselt puudub piisavalt tugev iseloom, siis on mul väga vaja enda sundimiseks mingit konkurssi või võistlust.

Kuna ma olen totaalne shokohoolik, siis minu suurimaks katsumuseks saab enda sundimine mitte haarata järjekordset kommi või shokolaadi. 
Blogi olen ma varem pidanud ainult niipalju, kui fitlapi lehel  oma toitumise toetuseks. Hmm... no nädalake toimis ja siis vajus see unustusse. Loodame, et siis seekord ilusti järjepidevalt sellega hakkama saan ;)

Homsest siis algab minu teekond.
Laen siia siis ka oma algkaalu, mõõdud ja ka pildid. Ning kui ankeet ka veel teele saadetud on, siis tuleb omale kõva häälega hüüda START ja mõttes ainult edu omale soovida.
PS! Edu ja vastupidamist soovin ma siiralt ka kõikidele teistele konkursis osalejatele!