Õues on nii mõnus, aint natukene võiks olla kraadid õues soojemad. Eile käisime suure seltskonnaga uisutamas õhtul kella 19-20 ajal. Eriti mõnus oli (Y).
Mul olid see nädalavahetus külalised eestist. Nimelt tuli mul õde oma lastega ja oma sõbranna ning tema lapsega meile nädalavahetuseks külla. Ja nii me siis käisime siin igalpool ringi, õhtul uisutamas jne. Täna kui külalised lahkusid, panime Lolaga omale õue riided selga ja läksime välja möllama. Seekord siiski kelguga. Meil on laste mänguväljakul tehtud selline äge treenimise nurgake vanematele. Ja nii siis mul laps kelgutas mu kõrval mäest alla oma nukuga ja mina  tegin erinevatel trenažööridel harjutusi. Mul on seal nendest kõige lemmikum air walkingu trenažöör. Ja hoolimata sellest, et õues oli -18 kraadi, hakkas mul vääga palav  :D
Täna õhtul ma kahjuks ei saa minna oma venituse trenni ega ka tai poksi, ja sama kehtib ka mu teisipäevase treeningu kohta :( ja võibolla ka esmaspäevase kohta. Nimelt otsustas meie auto eile, et tema nüüd kavatseb maha surra ja enam mitte töödata. So not cool
Nimelt elan ma linnast natsa eemal ja jala oleks mul vääääga pikk tee trenni minna. ma arvan, et umbes 8-10km, ja sellise külma ilmaga ei ole just väga tahtmist seda teed kell kaheksa õhtul kõndida, eriti veel lapsega. Seega vean ennast need päevad väljakule uisutama ja mänguväljakule trenažööridele. Saab natukesegi end liigutada.
Oleks vähe soojem ja poleks nii libe, siis saaks ju jalgrattaga minna, aga praegu kahjuks ei.
Loodan, et mul mees tahab esmaspäeval tai poksi trenni minna, siis saan temaga koos tema tööautoga minna.
Peale selle hakkab kusagile mu motivatsioon kaduma. Nimelt eelmine kord, kevadel, ma nägin tulemusi päris kiirelt ja ka tundsin neid. Nii riiete osas kui ka valutavate lihaste osalt. Kuid seekord on täpselt selline tunne, et seisan khapeal ja mu kehaga ei toimu mitte midagi.
Ei tunne, et riided jääks suuremaks... Ainuke asi mis on muutunud on kaalu nr, aga seda ka häästi natukene :(
Peale trenni on niiiii hea enesetunne, aga ei ole valutavaid lihaseid järgmine päev, vähemalt mitte nii nagu oli siis.
Konkursi võidu mõtted olen ma juba ammu peast pühkinud. Hmm.... Kõlab natukene nagu alla andmisena.
Eks meil kõigil on mingil hetkel motivatsiooni kriis, ning sellel hetkel on eriti tähtis sellest aru saada ning sellest kiiresti ka üle saada.
Ütleme siis nii, et ehk homme on parem päev.